‏ Luke 6

Mɨt ne Farisi nene Jisas nentar mɨt nɨrak ap nises menmen me wɨ Sabat

(Mt.12:1-8; Mk.2:23-28)

1Me wɨ Sabat, Jisas ken keremir ni ham wit nɨkim mewim ketike mɨt nɨrak hiswiyen wik (12). Me wɨ Sabat, mɨt nɨrɨak menmen au, hɨr nau weinɨm. Mɨt disaipel nɨrak neit nɨkim me wit (hɨram mɨre rais), hɨr nehis newenem nekinenim naam. 2Te mɨt han ne Farisi hɨr natɨp neneri nar ik: “Yenmak te yi yɨrɨak menmen kerek hɨm me Moses meriuwesɨsem te yi ap eirɨakem me wɨ Sabat a?” 3Jisas keweni ketpor, “Yi epei yekine menmen nɨpaa maam nɨpu kaiu Devit ketike mɨt nɨrak hɨr nɨrɨakem me wɨ kerek hɨr nɨnpɨ maan. Te yi ap han kitetim yerteiyem werek werek au a? 4Hɨrak ken kɨnɨk wɨnak ke God kerek mɨt newenɨpi God neit nɨmɨn en. Mɨtɨk iuwe pris kewetɨwekem kekin bret kerek newisɨm nehimɨtanem me God, hɨrak kaam kewet mɨt kerek netikerek kewtɨr meiyam hɨr naam. Hɨm me Moses matɨp mɨt pris keriyen nanɨm bret im e. Mɨt han au. Mɨtɨk hetpris kewis maam nɨpu kaiu Devit kɨrɨak menmen im ap kenerek au, te yi yenmak yena yatɨp hi hɨrɨak enum a?” 5Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi yaaik te hi atɨp mɨt menmen hɨr enrɨakem me wɨ Sabat. Hi hinɨn menmen maamrer netpim te yi eiyisesim me wɨ Sabat.

Me wɨ Sabat Jisas kɨkaap mɨtɨk his enuk hɨrak kɨre yaaik

(Mt.12:9-14; Mk.3:1-6)

6Me wɨ Sabat ham, Jisas ken kekre wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses, hɨrak kewepyapɨr hɨm me ^a God. Mɨtɨk hak kau en, hɨrak his yaaim mɨrak enum meweikɨn, hemik weinɨk. 7Mɨt han ne Skraip newepyapɨr hɨm me Moses netike mɨt han ne Farisi naanmɨpre Jisas te hɨr nanɨrek kakrɨak menmen kakɨkaap mɨtɨk ik his enum kakɨ wɨ Sabat kerek hɨr neriuwesɨsem, te hɨr nantɨp nansiuwek hɨm nankɨp kaki. 8Hɨrak kertei han kɨr, hɨrak katɨp mɨtɨk kerek his mɨrak meweikɨn ketpɨwek kar ik: “Enen ehɨrp in.” Hɨrak kekrit kan kerp in. 9Jisas ketpor kitorhi, “Hɨm me Moses matɨp haiu mamrɨak yaaim o enum mamɨ wɨ Sabat? Haiu mamrɨak mɨtɨk kɨnap kaku o kaki me wɨ Sabat a?” 10Hɨrak naanmenteri mɨt yapɨrwe. Hɨrak naanmenteri, hɨrak katɨp mɨtɨk ik kar ik: “Ti esiuwe his mit.” Hɨrak kɨrɨakem te his mɨrak mɨre yaaim mɨpɨram. 11Jisas kekepik, te mɨt hɨr neperper nine han enuk wɨsenum natɨpan nime nɨpɨnek menmen hɨr nanrɨak Jisas em enum.

Jisas kehimɨtan mɨt aposel nar hiswiyen wik (12)

(Mt.10:1-4; Mk.3:13-19)

12Me wɨ im, Jisas kɨniu ken mɨniu (o neiyɨp) kitehi God menmen. Wɨtaan ere wanewik hɨrak kitɨwekhi menmen. 13Wanewik, hɨrak ken kenɨne mɨt yapɨrwe kerek nises hɨm mɨrak, hɨrak kehimɨtan mɨt hiswiyen wik (12) hɨrak kewepor niuk mɨr kenewor kare “Aposel” nɨrak, maain hɨr enrɨak menmen mɨrak. 14Hɨrak kehimɨtan Saimon kerek hɨrak kewis niuk mɨrak ham Pita. Hɨrak ketike nɨkik kɨrak Endru. Hɨrak kehimɨtan Jems, Jon, Filip, Batolomyu, 15Matyu, Tomas, Jems hɨrak nɨkan ke mɨtɨk Alfias, Saimon kerek niuk mɨrak ham Selot, hɨr netike 16Judas, nɨkan ke mɨtɨk hak Jems, hɨrak ketike Judas Iskeriot kerek maain kakwepyapɨr Jisas te mɨt enun nepan nɨrak neiyɨk nen nakɨp.

Jisas kewepyapɨr hɨm me God hɨrak kɨkaap mɨt nɨnap

(Mt.4:23-25)

17Epei au, Jisas ketike mɨt nɨrak nekiuwe mɨniu (o neiyɨp), ^b hɨr nen wit kɨpɨrak netike mɨt yapɨrwe nises hɨm mɨrak. Hɨr netike mɨt yapɨrwe nerer wit wit me provins Judia netike mɨt ne Jerusalem netike mɨt ne wan menep wit iuwe Taia ketike Saidon, 18hɨr nan nanɨmtau hɨm me Jisas, hɨr nan te hɨrak kakɨkepi. Mɨt han kerek hɨram herwe mekreri hɨr nan, te Jisas hɨrak kekepi kepɨrem. 19Mɨt yapɨrwe hanhan nanwis his mamwik nanɨntar menmen mɨrak iuwe meit nɨmɨn mamno mamkaap mɨt te hɨr nanɨre yaain.

Jisas katɨp hɨm me mɨt hɨr han yaaik, hɨm me mɨt hɨr han enuk

(Mt.5:1-12)

20Jisas kerenaan kɨr mɨt nɨrak nisesik hɨrak ketpor kar ik:

“Yi mɨt enun menmen auri. Yi han yaaik eiyu eiyɨntar God naanmamri.

21“Yi mɨt miyapɨr kerek hanhan eiyises hɨm me God Iuwe, yi han yaaik eiyu eiyɨntar maain yi eiyisesik werek eiyu werek eiyɨr ke mɨt kerek hɨr nɨnpi maan hɨr naam menmen ere tu iuwe.

22“Yi han yaaik eiyu te hɨr mɨt han enuk neriuweri hɨr nanɨmtaantɨwo hɨr neweikɨn sip newetiyem hɨr netpi nisesi nentar yi yisɨsa hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe. 23Nɨpaa enum eik maamrer nɨr nɨrɨak mɨt profet enum te God kakwetɨr menmen yaaim iuwe kakɨt wit kɨrak. Maain mɨt nanrekyi enum nanɨr ke nɨpaa maamrer nɨr nɨrɨak profet em. Maain wɨ menmen enum im mamnen, yi einakɨn tokim han yaaik eiyu eiyɨntar maain God kakweti menmen yaaim mɨrak kakɨt wit kɨrak.

24“Yi mɨt in ek yi yetenen menmen yapɨrwe te maain yi han enuk eiyu eiyɨntar yi ap yayɨt menmen yaaim meit wit ke God au.

25“Yi mɨt in ek yi tu iuwe han enuk eiyu eiyɨntar maain yi nɨnpɨ mamiwei. Yi mɨt in ek yenwesɨs, maain yi han enuk eiyu eiyɨntar maain yi yaikɨt. ^c

26“Newaai meruri mɨt netpi yi yaain yi naanmamre hɨras eiyɨntar menmen im ap meteikɨn yi yatɨp yaaim au. Nɨpaa maamrer ne mɨt in enun hɨr natɨp mɨt profet enun nemipɨn hɨr yaain. Te hɨr yaain au. Hɨr enun ye!

Yi hanhan mɨt enun nepan

(Mt.5:38-48)

27“Yi mɨt kerek yemtau hɨm mai hi hetpi har ik: ‘Yi hanhan mɨt nepan, yi yairɨak yaaim me mɨt hɨr han enuk neriuwi. 28Mɨt kerek newen henye netpi enum te yi yetpor hɨm yaaim. Hɨr mɨt kerek nerekyi enum, yi eiyitehi God ekrekyor yaaim. 29Mɨtɨk kerek kakitep kaknemtɨnut nɨkɨp, ti ewisɨk pɨke ekitep ekno nɨkɨp pɨnam. Mɨtɨk hak kaknen kakri saket kit, ti ap etenen siot au. Ti ewisɨk hɨrak ektɨwek ektikerek. 30Neimɨn nitihi menmen yi eiwetɨrem, te yi ap pɨke yetpor hɨr enwetiyem au emɨt! 31Yi eiyinɨn eirɨak mɨt menmen yi hanhan maain te mɨt nanrekyiyem.

32“Yi hanhan mɨt keriyen kerek hɨr hanhani, yi han kitet God kaktɨp yi yaain? Taau. Hɨram menmen weinɨm. Mɨt enun nises God au, hɨr nɨrɨak menmen mar im. 33Yi eirɨak yaaim mɨt keriyen kerek nerekyi yaaim, yi han kitet menmen im hɨram iuwe te God kaktɨp yi yaain? Taau. Hɨram menmen weinɨm. Mɨt enun nises God au hɨr nɨrɨak menmen mar im. 34Yi eiwet mɨt menmen kerek yi han kitet maain hɨr pɨke enwetiyem, yi han kitet menmen im hɨram iuwe te God kaktɨp yi yaain a? Taau! Hɨram menmen weinɨm. Mɨt enun newet mɨt han menmen te hɨr pɨke nantɨwem. 35Yi hanhan mɨt nepan eirekyor yaaim, eiwetɨr menmen te ti ap han kitet pɨke eiyɨt menmen au emɨt! Yi eirɨak menmen im te God kakweti menmen yaaim. Yi yeteikɨn mɨt yi yaire nɨkerek ne God yentar God kɨrɨak yaaim kɨkaap mɨt enun nises han kɨr hanhan hɨras, hɨr netike mɨt yaain. 36Yi eikaap mɨt eirekyor yaaim eire Haai ki God kɨrɨakem. ^d

Yi ap skelim mɨt han eitɨp yi yaain te hɨr mɨt enun au emɨt

(Mt.7:1-5)

37“Yi ap skelim mɨt me menmen hɨr nɨrɨakem te God ap skelim yi mɨt me menmen yi yɨrɨakem taau. Menmen enum mɨt nerekyiyem, yi eitɨp hɨram menmen weinɨm. Te God han yaaik keriuwi kakɨsak menmen enum mi mamno. 38Yi eiwet mɨt menmen te God kakweti menmen ere mau hɨm te mamɨhɨnhɨn. Mamɨrkeim yi eiwet mɨt menmen, hɨram mamɨr ke God maain kakwetiyem.”

39Jisas ketpor hɨm tok piksa im e. Hɨrak katɨp, “Mɨtɨk nanamɨr toto ap te kakteikɨn mɨtɨk hak kerek nanamɨr toto tatriyakɨt tatitet yayiwe. Hɨrak kakrɨak menmen mar im te hɨrakɨt tatɨnkewɨn tatɨkre wi. 40Nɨkan sumatin kau skul ap kakɨrtei menmen kakinɨn mɨtɨk tisa kɨrak. Te maain hɨrak kakɨrtei menmen epei werek te hɨrak kakre tisa kɨrak kerek ek. 41Ti henmak te ti hɨpɨr menmen mɨre yenkis yehes mekre nanamɨr ke kit yinak te ti ap hertei nu mɨre heneik mau mekre nanamɨr kit a? Ti ehinɨn eweikɨn sip ewet menmen enum te maain ti yaaik te ti atɨp kit yinak menmen enum hɨrak kɨrɨakem.

Nu enum ap mine nɨkim yaaim au

(Mt.7:17-20, 12:33-35)

43“Nu yaaim ap mine nɨkim enum au, nu enum ap te mine nɨkim yaaim au. 44Mɨt nɨr nɨkim me nu ham, hɨr nertei hɨram tuwaan o hɨnaan. Mɨt ap nenep tapɨr mau nu miyak herpe au. Hɨr ap newen hɨnaan nɨkim mari mau sɨrpɨt au. 45Mɨt hɨr nar nu im. Mɨtɨk yaaik kɨrɨak menmen yaaim kentar menmen yaaim mau han kɨrak. Hɨm me mɨt mewepyapɨr menmen mekre han kɨr. ^e

Hɨm me mɨt nime wɨnak

(Mt.7:24-27)

46“Yi yenmak yi yatɨp hi Mɨtɨk Iuwe te yi ap yises hɨm mai au a? 47Mɨtɨk kerek kaknen kakɨmtau hɨm mai kakisesim, hɨrak kakre mɨtɨk kime wɨnak. Mɨtɨk ik kekin hei kime wɨnak kentar nan keit mɨniu (o neiyɨp). Maain mani kakniu kaknep wɨnak te ap keket wɨnak au kentar mɨtɨk kimaak yaaik kime wɨnak kentar nan keit mɨniu (o neiyɨp). 49Mɨtɨk kerek kaknen kakɨmtau hɨm mai kakisesim au, hɨrak kakre mɨtɨk kime wɨnak kekin hei kau tenhaan menep mani. Hɨrak kimaak kau tenhaan, maain mani kakniu kaknep wɨnak kakwenek, hɨrak keiyɨk kakno kakɨwaankek.”