a1:2Mal 3:1; Mt 11:101:3Ais 40:31:4Ap 13:24, 19:41:62 Kin 1:8; Mt 11:8
b1:7Ap 13:251:11Sam 2:7; Ais 42:1; Mt 12:18; Mk 9:71:13Sam 91:11-131:14Mak 6:171:15Mt 3:2; Ga 4:4
c1:17Mt 13:47
d1:21Mt 4:131:22Mt 7:28-291:24Mk 5:71:26Mk 9:261:28Mt 4:24
e1:32Mt 4:241:34Mk 3:11-12
f1:35Mt 14:23; Mk 6:461:39Mt 4:23, 9:351:44Mk 3:12, 7:36; Lev 14:1-32

‏ Mark 1

Jon kerek kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar hɨrak katɨp mɨt hɨm me God

(Mt.3:1-12; Lu.3:1-18; Jo.1:19-28)

1Hɨm im hɨram hɨm yaaim me Jisas Krais God Nɨkan kɨrak. 2Nɨpaa Aisaia kewepyapɨr hɨm me God hɨrak kewisɨm mau tɨwei hɨram matɨp mar im:

  • “God katɨp mɨtɨk hɨrak kehimɨtanek kar ik:
  • ‘Hi ariuwet mɨtɨk kai kaktɨp hɨm mai kakinɨnit kakno kaknetɨt yayiwe.’
 3
  • Mɨtɨk hak keit wit weinɨk mɨt ap newik hɨrak kɨnap katɨp hisiuwe kar ik: ‘Yi eirɨak yayiwe yaaim me Mɨtɨk Iuwe te hɨrak kakisesim werek.” ’
    •  4Hɨrak mɨtɨk niuk mɨrak Jon. Hɨrak kɨkɨr mɨt neriuwe tɨpar. Hɨrak kan kepu yaank weinɨk kewepyapɨr hɨm me God katɨp kar ik: “Yi kerek yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum, yi einen in hi akɨri te God kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem.” 5Hɨr mɨt nerer wit wit ne provins Judia, hɨr netike mɨt yapɨrwe ne wit Jerusalem hɨr nan nɨrek. Hɨr newepyapɨr menmen enum hɨr nɨrɨakem, te Jon kɨkɨri nekre mani Jodan.

     6Jon kamɨr tepnek me kamel mɨt nɨrɨakem mar ke laplap, hɨrak kamɨr yɨnk ke kamel kɨre henpen kau tu. Hɨrak kaam a weise metike manu nɨkim meit yaank. 7Hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm kar ik: “Maain mɨtɨk hak kakɨkrehɨr kai. Hɨrak Mɨtɨk Iuwe kinɨna. Hi ap Mɨtɨk Iuwe har ke hɨrak au. 8Hi epei hɨkɨri yekre tɨpar, te maain hɨrak kakwis God Hɨmɨn Yaaik kakɨkre han ki.”

    Jon kɨkɨr Jisas

    (Mt.3:13-17; Lu.3:21-22)

    9Me wɨ im Jisas kɨnaaiwɨr wit Nasaret keit provins Galili hɨrak kan kiun mani Jodan. Hɨrak kan kiun mani Jodan, Jon kɨkɨrek keriuwe tɨpar. 10Hɨrak kɨnaaiwɨr tɨpar kehɨn kɨniu ken tenhaan eik, Jon kɨr nepni hɨremes mewep mɨre weipɨr, God Hɨmɨn Yaaik kɨre hore tapɨ kekiuwe kan kewik. 11Te Mɨtɨk Iuwe keit God katɨp hɨm hɨram meke nepni man matɨp mar im: “Ti Nɨkan kai hi hanhanit. Hi han yaaik heriuwit.”

    Seten kari han ke Jisas

    (Mt.4:1-11; Lu.4:1-13)

    12Wasenum, God Hɨmɨn Yaaik keriuwet Jisas hɨrak ken yaank weinɨk. 13Hɨrak kepu ein me wɨ 40, te Seten kari han kɨrak. Jisas ketike miyak me yaank nepu ein. Mɨt ensel ne wit ke God hɨr nan nekepik.

    Jisas katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God keit Galili

    (Mt.4:12-17; Lu.4:14-15)

    14Maain mɨt han newis Jon kekre wɨnak enuk ke gavman. Me wɨ im Jisas kan provins Galili katɨp mɨt miyapɨr hɨm me God. 15Hɨrak katɨp kar ik: “Wɨ epei man menep te God kakinɨn naanmampri yi mɨt miyapɨr ne tɨ. Yi eiweikɨn sip eiwet menmen enum yi eiyɨmtau hɨm me God eiyisesim.” b

    Jisas kenɨne mɨtɨkɨt tekyaait (4) hɨrakɨt tatisesik

    (Mt.4:18-22)

    16Jisas keke tɨ kesiurɨr wan ken pɨn, hɨrak kɨr Saimon ketike nɨkik kɨrak Andru. Hɨrakɨt tewɨr hepin iuwe men mekre wan. Hekrit hekrit hɨrakɨt tari saauk. 17Jisas ketpɨwekɨt kar ik: “Yi eitikewa haiu mamno, hi eteikni menmen te yi eiri han ke mɨt hɨr nanises hɨm mai.” 18Wasenum hɨrakɨt tɨnaaiwɨr hepin mɨrakɨt, hɨrakɨt tisesik.

     19Jisas ken kike, hɨrak kɨr Jems ketike nɨkik kɨrak Jon, hɨrakɨt nɨkerek hɨrakɨt wik te mɨtɨk niuk mɨrak Sebedi. Hɨrakɨt tau bot kɨrakit tekerwo hepin mɨrakɨt. 20Hɨrak kenɨnewekɨt, te hɨrakɨt tɨnaaiwɨr haai kɨrakɨt hɨrak kau kekre bot ketike mɨt han kerek hɨr nekepik nekerwo hepin, hɨrakɨt ten tises Jisas. c

    Jisas kepɨr herwe enuk kenepɨn kekeipɨn mɨtɨk hak

    (Lu.4:31-37)

    21Hɨrakɨt tisesik, te hɨr nen niun wit Kapaneam. Hɨr nepu wit Kapaneam, maain wɨ Sabat epei man, hɨrak Jisas ken wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitai, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak. 22Hɨr nemtau hɨm mɨrak, te hɨr han kekrit neriuwe menmen hɨrak ketpim. Hɨrak ap ketpor kar ke mɨt kerek ninɨn nertei hɨm me Moses netpim. Au, hɨrak katɨp kar ke Mɨtɨk Iuwe Krais kerek God keriuwetek kan kekepi kerekek.

     23Me wɨ im, mɨtɨk enuk herwe kau kekrerek hɨrak kepu wɨnak ik. 24Hɨrak kɨnap katɨp kar ik: “Jisas ke wit Nasaret, ti han herekyei mekam a? Ti han te hewep a? Hi herteiyit. Ti Mɨtɨk Yaaik Iuwe ke God.” 25Te Jisas kenerek ketpɨwek kar ik: “Herwe enuk ti ekintɨp wɨre wɨre ti enepɨn ekeipɨn mɨtɨk ik etpaan eno.” 26Jisas katɨp kar ik, herwe enuk ketenenik te hɨrak keperper kenepɨp him iuwe, herwe ketpaan kenpɨn kekeipnɨwek. 27Mɨt miyapɨr nɨr menmen im hɨr nepɨrpɨr nitehiyan nar ik: “Mekak ik. Hɨrak ketpai hɨm ham yaaim. Hɨrak kɨre Mɨtɨk Iuwe hɨrak katɨp herwe enun hɨr nemtau hɨm mɨrak hɨr nisesim.” 28Te waswas hɨr mɨt miyapɨr natɨpan menmen Jisas kɨrɨakem te mɨt nerer wit wit neit provins Galili hɨr nertei Jisas.

    Jisas kɨkaap pita maam pɨrak hɨre yaaip

    (Mt.8:14-15; Lu.4:38-39)

    29Jisas kɨnaaiwɨr wɨnak eik e, hɨrak ketike mɨt nɨrak nen wɨnak ke Saimon ketike Andru. Jems ketike Jon hɨrakɨt ten tetikeri. 30Saimon maam pɨrak (miye pe mɨte pɨrak) hɨre wɨnap wɨwaai yeno hɨre yɨnk sisi. Hɨr natɨp Jisas hɨre wɨnap. 31Te Jisas ken kɨrep ketenen his mɨre kɨka hɨre wekrit werp, hɨrak ketpɨwe kar ik: “Ti hɨnap epei au.” Te d yɨnk sisi epei au, hɨre yaaip. Hɨre yaaip te hɨre wemani menmen hɨr nanɨm.

    Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nɨre yaain

    (Mt.8:16-17; Lu.4:40-41)

    32Maain wepni kewen ken, hɨr mɨt nerer wit wit neriyei mɨt miyapɨr hɨr nɨnap, hɨr netike mɨt miyapɨr han kerek herwe mekreri, hɨr neriyei nen nɨr Jisas. 33Mɨt miyapɨr yapɨrwe ne wit iuwe ik nen nererik nau menep weipɨr ke wɨnak. 34Jisas kɨkaap mɨt miyapɨr kerek hɨr nɨnap te hɨr pɨke yaain. Mɨt han hɨrak kepɨr herwe enum menpɨn mekeipnor. Hɨrak katɨp herwe hɨr ap enwepyapɨrek hɨrak keimɨn au emɨt! Hɨr nerteiyek hɨrak Nɨkan ke God. e

    Jisas kɨrɨak menmen kerer wit wit ke provins Galili

    (Lk.4:42-44)

    35Hekrit enum eik hɨrak kekrit ketpaan ken yaank weinɨk kitehi God, te hɨrak ketikerek tewepnak. 36Maain, Saimon ketike mɨt han nepu netikerek, hɨr nen nisesik. 37Hɨr nen nɨnapɨnek hɨr netpɨwek nar ik: “Mɨt miyapɨr yapɨrwe hɨr nan nɨnetnut.” 38Hɨrak ketpor kar ik: “Emɨt! Haiu wen emno wit ham menep te hi hatɨp mɨt miyapɨr hɨm mai heitai en.” 39Te hɨrak ken heriyai heriyai me provins Galili, hɨrak katɨp mɨt miyapɨr hɨm mɨrak keit wɨnak kerek mɨt nererik nekine hɨm me Moses neitei. Hɨrak kepɨr herwe enum mau mekre mɨt miyapɨr hɨram menpɨn mekeipnor.

    Jisas kɨkaap mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak kɨre yaaik

    (Mt.8:1-4; Lu.5:12-16)

    40Mɨtɨk enuk lepro mewik hɨrak kan kewen ninɨp kitehi Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti hanhan eriuwa te ti ekepa hi are yaaik.” 41Jisas hɨrak hanhanek te hɨrak kewis his menterik ketpɨwek kar ik: “Hi hanhan ti are yaaik.” 42Hɨrak katɨp epei au, in ek lepro menke menpɨn mekeipnɨwek hɨrak kɨre yaaik. 43Jisas ketpɨwek hɨm manp te hɨrak keriuwetek ken wasenum. 44Jisas ketpɨwek kar ik: “Ti emtewem. Ti ap etɨp mɨtɨk hak menmen im. Au, ti eno eteikɨn mɨtɨk pris yɨnk kit. Te ti ewetɨwek menmen nɨpaa Moses ketpai haiu mamwet God em, te mɨt hɨr nanɨrtei ti pɨke ere yaaik.” 45Te mɨtɨk ik kemtau hɨm me Jisas au. Hɨrak kewepyapɨrem heriyai heriyai, te maain Jisas ap kakno kakitet witeik au. Hɨrak kɨrɨakem te mɨt nanɨrek hɨr han yaaik nanɨrp nanweiknɨwek. Te hɨrak kerp pɨn eik, mɨt nerer wit wit hɨr nan nanɨrek. f
    Copyright information for AVT