‏ Mark 10

Jisas katɨp hɨm me mɨt hɨr nepɨr miyapɨr nɨr

(Mt.19:1-12; Lu.16:18)

1Maain Jisas kɨnaaiwɨr wit Kapaneam hɨrak ken kiun hɨn me provins Judia. Te hɨrak ken kerekir mani Jodan ken pɨnak kerek wepni kekai kan. Hɨr mɨt yapɨrwe ne wit yapɨrwe pɨke nan nererik nanɨrek. Hɨrak pɨke ketpor kar kerek nɨpaa ein hɨrak kɨrɨakem. 2Hɨr mɨt han ne Farisi kerek ninɨn nises hɨm me Moses, hɨr nan niun Jisas newisesik, hɨr nitɨwekhi nar ik: “Hɨm lo me maamrer hɨram mewis mɨtɨk hak kepɨr mɨte pɨrak hɨre wauno waunaiwɨrek o au?” 3Jisas hɨrak kinɨn kitorhi hɨm ham kar ik: “Hɨm me Moses hɨram matɨp mekam?” 4Hɨr natɨp, “Hɨm me Moses mewis mɨtɨk hɨrak kewis tɨwei kakwet mɨte pɨrak ek, te hɨrak kakpɨrep wauno.” 5Jisas ketpor kar ik: “Hɨrak Moses kewis hɨm im mentar yi mɨt enun han to enuk. 6Nɨpaa enum eik God kɨrɨak tɨ ketike menmen yapɨrwe, hɨrak kewis mɨtɨk ketike mɨte pɨrak. 7Mar ik te mɨtɨk hak kaknaiwɨr miye haai nɨrak, hɨrak kaktike mɨte nanu nanɨt, 8hɨr nankiyan nanu nanɨr ke yɨnk kiutɨp. Hɨr wik au, hɨr nɨre niutɨp. 9Te mɨtɨk mɨte God kerekyor hɨr neitan, hɨr mɨt ^a han ap te nanriuwetep wauno waunaiwɨrek taau.”

10Maain hɨr mɨt nɨrak netikerek nau wɨnak neit nɨmɨn ein, hɨr nitɨwekhi me menmen im. 11Te Jisas ketpor kar ik: “Mɨtɨk hak kepɨr mɨte pɨrak kakɨt mɨte hap, hɨrak kɨrɨak enum me mɨte winɨn nɨpaa hɨrak ketɨwe. 12Mar keremem, mɨte piutɨp waunaaiwɨr mɨtɨk kɨre wawɨt mɨtɨk hak, hɨre wɨrɨak enum me mɨtɨk kinɨn nɨpaa hɨre wetɨwek.”

Mɨt neit nɨkerek kike neri nan nɨr Jisas

(Mt.19:13-15; Lu.18:15-17)

13Mɨt han neriuwet nɨkerek nɨr nanɨr Jisas te hɨrak kakwis his mamɨnteri kakɨtpor hɨm yaim. Te mɨt disaipel nɨrak hɨr neneri. ^b 14Jisas kɨr menmen im, hɨrak han enuk katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Yi eiwis nɨkerek hɨr nanɨnen in. Yi ap eiweni au emɨt! Hɨr mɨt kerek God hɨrak naanmɨpror hɨr nar ke nɨkerek in. Hɨr hanhana. 15Hi hetpi werek. Mɨt kerek hɨr hanhan God hɨrak naanmampri, hɨr nanises hɨm mɨrak nanɨr ke nɨkerek in hɨr nises hɨm me miye haai nɨr, o au en, hɨr ap te nanu nantike God taau!” 16Hɨrak katɨp epei au, hɨrak kewis his mɨrak menteri hɨrak ketpor hɨm mɨrak yaaim.

Hɨm me mɨtɨk kerek keit menmen yapɨrwe

(Mt.19:16-30; Lu.18:18-30)

17Menep te Jisas kaknaaiwɨr wit ik kakno, mɨtɨk hak kesiuknen kan kɨr Jisas kewen ninɨp kitɨwekhi kar ik: “Mɨtɨk Iuwe Yaaik. Hi arɨak mekam te hi ehɨt hɨmɨn yaaik hi etike God hawɨr ewu tipmain tipmain enum eik?” 18Jisas ketɨwekhi kar ik: “Ti henmak te ti atɨp hi Mɨtɨk Iuwe yaaik a? Hɨrak God kiutɨp kerekek hɨrak Mɨtɨk Iuwe Yaaik. 19Ti hertei hɨm God ketpaiyem. ‘Ti ap enep mɨt nani au, ti ewaai etike miyapɨr ne mɨt han au. Ti ap ekintɨp menmen me mɨtɨk hak au. Ti ap ewises mɨt han ek au. Ti naanempre miye haai nit ekepi.’” 20Hɨrak katɨp Jisas kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, hi hisesim, hi kike ere in.” 21Jisas kɨpɨrek hɨrak hanhanek ketpɨwek kar ik: “Menmen miutɨp wen mewenɨnit ti hises hɨm me God werek werek. Ti eno esiuwe menmen yapɨrwe mit ti ewet mɨt em weinɨm, te maain menmen mit yaaim mamu wit ke God. Ti esiuwerem epei au, ti enen ehisɨsa.” 22Mɨtɨk hɨrak kemtau hɨm im, hɨrak han kekrit pɨke ken hɨrak kine han enuk kentar hɨrak ketenen menmen yapɨrwe kɨnapen kakwet mɨt em weinɨm.

23Jisas kɨwaainaan katɨp mɨt disaipel nɨrak kar ik: “Hɨram hat tru te mɨt kerek netenen menmen yapɨrwe te hɨr nanwis God naanmɨpri.” 24Hɨr mɨt disaipel nɨrak nemtau hɨm mɨrak, ^c hɨr nehɨnhɨn neriuwerem, te hɨrak wen ketpor, “Pipep nai, hi hetpi. Hɨram hat tru te mɨt hɨr nanɨno wit ke God nanu nantikerek. 25Hɨrak miyak kamel (hɨrak iuwe kɨre hos) kakno kakitet hei me tɨk mɨt nekerwo menmen neriuwerem hɨrak ap hat wok iuwe mar ke mɨt netenen menmen yapɨrwe hɨr hanhan nanises hɨm me God te hɨrak naanmampri.” 26Mɨt disaipel nɨrak nemtau hɨm im, te hɨr han kekrit nitehiyan nar ik: “Hɨram hɨm mar im, te neimɨn hɨr nantike God nanu nanɨt hɨrak naanmampri a? Taauye!” 27Jisas kɨpɨri ketpor, “Hɨr mɨt ne tɨ ap te nanrɨak menmen miutɨp hɨr nankaap hɨras, te hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik hɨr nantike God nanu. God kerekek. Hɨrak God kertei menmen yapɨrwe hɨrak kakrɨakem kakɨkaap mɨt kakriuwerem.”

28Pita hɨrak ketpɨwek kar ik: “Haiu mɨnaaiwɨr menmen yapɨrwe misesit.” 29Jisas hɨrak katɨp, “Hi hetpi werek. Mɨt miyapɨr kerek nɨnaaiwɨr witeik, o heiyiuwe o kikrek o yenten o miye haai o nɨkerek nɨr nentar hɨr nisɨsa hetike hɨm mai yaaim, hɨr nanu tɨ nanɨt 100 witeik, 30heiyiuwerer, kikrek, yenterer miyerer haairer, nɨkerek nɨr netike tɨ meiyam. Te hɨr mɨt nanrekyor enum enum nanɨntar hɨr nises hɨm mai. Maain, hɨr nanɨt hɨmɨn yaaik hɨr nantike God nanu nanɨt tipmain tipmain enum eik. 31In ek mɨt kerek hɨr ninɨn, maain hɨr nankaru. In ek hɨr mɨt kerek hɨr nɨkaru o hɨr mɨt weinɨn, maain hɨr iuwe naninɨn mɨt han.”

Jisas katɨp wikak hɨrak kaki, te maain hɨrak pɨke kakɨkrit

(Mt.20:17-19; Lu.18:31-34)

32Hɨr wen nitet yayiwe nepno wit Jerusalem, Jisas kinɨni ken. Mɨt disaipel nɨrak hɨr nertei mɨt iuwe neit Jerusalem hɨr hanhan nankɨp kaki, te hɨr han kekrit. Mɨt miyapɨr han kerek nisesik, hɨr nɨnaain. Jisas hɨrak pɨke kerp kemerɨr mɨt disaipel nɨrak nar hiswiyen wik (12), hɨrak ketpor menmen maain mɨt neit Jerusalem hɨr nanrekyɨwekem. 33Hɨrak ketpor kar ik: “Nɨkɨp emnep yi eiyɨmtau! Haiu mamno Jerusalem. Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk ^d Iuwe, mɨt iuwe pris kerek newet God menmen me mɨt, hɨr nantike mɨt ninɨn nertei hɨm lo me Moses, hɨr nantauhis hɨr nehimɨtena hi hahi, hɨr nanriuweta hi eno his me mɨt han hɨr ap ne Isrel, te hɨr naniyep hi hahi. 34Hɨr nanitɨtaunaan hɨr nanɨnikɨn tɨmank mamɨntera, hɨr nanwaai nɨpɨn naniyep. Hɨr naniyep hi hahi, te maain wɨ wikak epei men, hi pɨke hahɨkrit hahu.”

Jems ketike Jon hɨrakɨt hanhan tatre mɨtɨkɨt iuwe

(Mt.20:20-28)

35Jems ketike Jon hɨrakɨt nɨkerek hɨrakɨt te mɨtɨk niuk mɨrak Sebedi hɨrakɨt ten tɨrapɨt Jisas tetpɨwek tar ik: “Mɨtɨk Iuwe, hawɨr hanhan (o weikɨkit) menmen hawɨr wituthiyem.” 36Hɨrak ketpɨwekɨt, “Hi herekyi mekam? ”

37Hɨrakɨt tetpɨwek tar ik: “Ti ewisawɨr maain ti naanmampre mɨt, hawɨr wautikewit hawɨr waukepit naanmampre mɨt hawɨr wawu menep his yaaim metike his henkik mit.” 38Hɨrak ketpɨwekɨt kar ik: “Yi yepɨtari yi yitauhi menmen wɨsenum. Yi te eiwis menmen enum mamnen mamiwep mamɨr ke menmen enum hɨram mamnen mamiyep o au?” 39Hɨrakɨt tewenhi tar ik: “O, hawɨr werteiyem.” Jisas ketpɨwekɨt, “Maain menmen enum mamiwep mamɨr ke hɨram mamiyep. 40Te hi ewisi yi eitikewa naanmampre mɨt te yi yau menep his yaaim o his henkik mai au. Hi taau. Mɨt han kerek God Haai kehimɨteni, maain hɨr keriyen nanu ein nantikewa naanmampre mɨt.”

41Hɨr mɨt disaipel han nar hiswiyen (10) nemtewem, hɨr han enuk neriuwe Jems ketike Jon. 42Te Jisas hɨrak kari mɨt disaipel nɨrak ketpor kar ik: “Yi yertei mɨt kerek ninɨn mɨt naanmɨpror hɨr nenipi hɨr enises han kɨr. 43Te yi ap eirɨak menmen emɨr im au emɨt. Keimɨn ke yi hɨras kakre iuwe kakinɨni, te hɨrak kakrɨak menmen mi. 44Keimɨn ke yi hɨras hanhan kakinɨni kakre mɨtɨk iuwe, te hɨrak ekrɨak menmen mi weinɨm. ^e 45Hi Mɨtɨk ke wit ke Mɨtɨk Iuwe hi ap han te hɨr mɨt nanrɨak menmen mai au, taauye! Hi han te hi arɨak menmen me mɨt hi akepi. Hi hahi te hi akepi yi mɨt ne tɨ yapɨrwe. Hi akepi atihis te God kakiwep au. Hɨrak kaktɨp yi yaain.”

Jisas kɨkaap mɨtɨk hak nanamɨr toto

(Mt.20:29-34; Lu.18:35-43)

46Hɨr nen niun wit Jeriko. Maain Jisas epei kaknaaiwɨr wit ik kaktike mɨt nɨrak, hɨr nitet yayiwe netike mɨt yapɨrwe. Hɨrak mɨtɨk Batimias nanamɨr toto hɨrak nɨkan ke Timias, hɨrak kau yayiwe kitehi mɨt nanwetɨwek pewek me menmen hɨrak kakɨm. 47Hɨr mɨt netpɨwek Jisas ke wit Nasaret epei kan, te hɨrak kɨnap kenɨnewek kar ik: “Jisas ti Nepenyek ke maam nɨpu iuwe Devit, ti han etwenɨna ekepa.” 48Hɨr mɨt yapɨrwe nenerek netpɨwek hɨrak kekintɨp, ^f te hɨrak au. Hɨrak kɨnap kenɨnewek hɨm iuwe ham kar ik: “Nepenyek ke Devit, ti han etwenɨna ekepa.” 49Jisas hɨrak kerp ketpor kar ik: “Enɨnewek eiyɨk einen.” Te hɨr nenɨne mɨtɨk ik nanamɨr toto hɨr netpɨwek nar ik: “Ti han yaaik ehu. Ekrit. Hɨrak epei kenɨnut.” 50Hɨr netpɨwek te hɨrak kenke saket kewɨrem mɨwaai tɨ, hɨrak kɨn kekrit kerp ken kiun Jisas. 51Jisas kitɨwekhi kar ik: “Ti hanhan hi erekyut mekam? ” Mɨtɨk enuk nanamɨr toto ketpɨwek kar ik: “Mɨtɨk Iuwe, ti ekepa hi ahɨr ein ein.” 52Jisas ketpɨwek, “Ti eno we. Ti epei han kiteta hi ekepit, te ti ehu werek.” In ek kerekek hɨrak kɨr ein ein kisesik ken yayiwe eik.