a3:30Jo 10:203:31Mk 6:3; Jo 2:12; Ap 1:14
b4:1Mk 3:7-9; Lu 5:1-34:2Mt 13:34; Mk 4:33-34
c4:12Ais 6:9-10; Jo 12:40; Ap 2:26-274:17Mt 26:314:19Mt 19:23-24
d4:21Mt 5:154:22Mt 10:26; Lu 12:24:24Mt 7:24:25Mt 13:12
e4:27Je 5:74:29Joe 3:13; Rev 14:15

‏ Mark 4

Jisas katɨp tok piksa me mɨtɨk kamɨr wit yehes mau ni

(Mt.13:1-9; Lu.8:4-8)

1Jisas pɨke ken wan ke Galili kerp tenhaan eik katɨp mɨt hɨm me God. Hɨrak kepu ein, mɨt yapɨrwe nan nererik nanɨmtau hɨm mɨrak. Hɨr nerp menep menep nersɨs Jisas, te a hɨrak ken kau bot kɨwaai kentar wan menep tenhaan. Mɨt yapɨrwe nau tenhaan nemtau hɨm mɨrak. 2Hɨrak ketpor tok piksa kar ik:

3“Yi eiyɨmtewem! Hɨrak mɨtɨk hak ken kewɨr yehes meit ni mɨrak. 4Hɨrak wen kewɨrem, ham menke mɨwaai yayiwe, hore meniuwe man maam. 5Yehes ham hɨram menke mɨwaai tɨ kentar nan mewo waswas mekre tɨ kike. 6Maain, wepni iuwe kan kamɨp, hɨram meweiwei maa keremem. 7Yehes ham menke mɨwaai tɨ kerek nɨpaa waai enum tɨk tɨk mewiyen. Maain, waai enum tɨk tɨk pɨke mewo mɨwapɨnem, te hɨram ap mari au. 8Yehes ham menke mɨwaai tɨ yaaik nɨpaa mɨtɨk kewenek. Hɨram mewo iuwe mari yapɨrwe. Ham mari 30, ham mari 60, ham mari l00.” 9Jisas katɨp hɨm mɨrak mɨkaru mar ik: “Neimɨn yi yertei hɨm mai werek werek yi han ekitetim werek werek.” b

Kenmak Jisas katɨp tok piksa

(Mt.13:10-17; Lu.8:9-10)

10Maain, mɨt yapɨrwe epei nen, Jisas hɨrak kepu weinɨm ketike mɨt hiswiyen wik nɨrak (12) netike mɨt han disaipel kerek nemtau hɨm mɨrak keriyen. Hɨr nepu nitɨwekhi hɨm me nɨpaa hɨrak ketpim. 11Te hɨrak ketpor kar ik: “God kewisi yi yertei menmen me hɨrak kinɨn naanmɨpre menmen karkeik. Nɨpaa God ap kewepyapɨrem, te mɨt hɨr nerteiyem au. Hi etpim hɨsawɨnem te yi mɨt keriyen yertei menmen me God. 12Mɨt han toenuk au. Hi etpim hɨsawɨnem hetpor te

  • ‘hɨr enɨr menmen te hɨr ap nerteiyem, hɨr nemtewem te hɨr nerteiyem au. Hɨr nertei te hɨr neweikɨn han newet God em, God kakɨsak menmen enum hɨr nɨrɨakem. Hɨr nepɨtari menmen te hɨrak kakɨsak menmen enum mɨr au.’

Jisas kewepyapɨr hɨm me tok piksa

(Mt.13:18-23; Lu.8:11-15)

13“In ek yi yepɨtari menmen im hi etpiyem hɨsawɨnem, te maain yi eiyɨrtei menmen ham hi etpiyem hɨsawɨnem mamɨrkeik? Taauye! Hi are ewepyapɨr im em, te maain yi eiyɨrtei hɨm me God werek werek. 14Yehes mɨwaai yayiwe hɨram mar ke mɨt hɨr nemtau hɨm me God, te Seten kan keweiknor han kɨr hɨr han kaa hɨm mɨrak. 16Yehes menke mɨwaai tɨ kike kentar nan hɨram mar ke mɨt nemtau hɨm me God hɨr han yaaik. 17Yehes nekenik kike mewo mepu, maain wepni kamɨp hɨram meweiwei maa hɨram mɨre mɨt. Mar im hɨr nepu han yaaik, te maain mɨt hɨr han neneri newepnaki, hɨr han enuk nanɨnaaiwɨr hɨm me God mamɨt. 18Yehes mɨwaai tɨ nɨpaa waai tɨktɨk mewi mɨwapɨn yehes hɨram mar ke mɨt hɨr nemtau hɨm me God. 19Te hɨr han kitet menmen yapɨrwe. Hɨr han yaaik nanɨt pewek yapɨrwe, hɨr hemkre menepam neriuwe menmen heriyai heriyai ere c han kɨr kenke kenterim. Hɨm me God mepu mekre han kɨr au, hɨr han kaa rem meit. 20Yehes mɨwaai tɨ yaaim mari yapɨrwe, hɨram mar ke mɨt nemtau hɨm me God hɨr nisesim nɨrɨak menmen yaaim. Mɨt han kike, mɨt han iuwe, mɨt han wɨsenum.”

Hɨm me si mɨt nɨsawɨnek kekre sar

(Lu.8:16-18)

21Jisas hɨrak pɨke ketpor kar ik: “Yi yayɨt si te yi eisawɨnek ekɨkre sar o eknɨk yeno a? Taauye! Yi eiwisɨk ekɨntar yeno eku niu ekɨr. 22Menmen yapɨrwe mɨsawɨn meit, maain hɨram pɨke mamu yaain mɨt nanɨrteiyem. Menmen ham yapɨrwe mɨt hɨr nehanem, maain hɨram mamu yaain mɨt nanɨrteiyem. 23Keiyɨn kakɨrtei, hɨrak kakɨmtewem.”

24Hɨrak wen ketpor kar ik: “Menmen yi eiyɨmtewem yi han ekitetim werek werek. Mar ke yi han kitet mɨt netike menmen hɨr nɨrɨakem, maain mar im God han kakiteti yi mɨt kakrekyiyem, te hɨrak kakriyaam wɨsenum. 25Mɨtɨk hak ketenen menmen, te God kakwetɨwek menmen ham mamtikerem hɨram yapɨrwe. Mɨtɨk hak au ketenen menmen kike, menmen mɨrak kike God kakriyaam mamno mamkeipnɨwek mamɨwaank mamɨt.”

Tok piksa me yehes mewo

26Jisas wen katɨp: “Menmen God kɨrɨakem kakri han ke d mɨt te hɨr nanisesik, hɨram mar ke mɨtɨk kamɨr yehes mau ni. 27Wɨtaan o wanewik hɨrak kɨwaai o kɨrɨak menmen, yehes mewo. Hɨrak kɨrem mewo, te hɨrak kepɨtari karkeik te hɨram mewo. 28Tɨ hɨrekes kenip yehes mewo men mine tɨwei, maain heneik mewim hɨram mamri mamine nɨkim mɨram. Mɨtɨk au, tɨ erekek kenip menmen mewo. 29Maain yehes me nenhep maa, mɨtɨk kaknen kakwenem.”

Tok piksa me nu mastet

(Mt.13:31-32; Lu.13:18-19)

30Jisas wen ketpor kar ik: “Hi etpi menmen God kɨrɨakem kakri han ke mɨt kakriuwerem hɨram mɨre mekam? Hi etpi hɨm im. 31Yehes me nu mastet men tɨ mewo hɨram kike kike. (Hɨram mar ke God kinɨn naanmɨpre mɨt, te maain hɨr yapɨrwe nanɨrtei menmen mɨrak.) 32Maain, hɨrak mastet nɨkik kakwo kakre iuwe, hɨrak kinɨn menmen mɨt namɨr mau ni eim, hɨrak ken niu kakwɨrɨr heneik mewik, te hore mamnen mamwik mamwis yaank mentar heneik mɨrak.”

Jisas katɨp mɨt hɨm tok piksa keremem

(Mt.13:34-35)

33Jisas katɨp mɨt yapɨrwe tok piksa mar im ere hɨrak keremir yinam au meit mentar hɨr ap nerteiyem wen au. 34Hɨrak katɨp tok piksa mar im katɨp mɨt yapɨrwe rem keriyen. Te hɨrak ketike mɨt nɨrak nepu weinɨm, hɨrak kewepyapɨr menmen nɨpaa hɨrak ketpim kɨsawɨnem.

Jisas katɨp te yuwerep katɨn kike kike keit

(Mt.8:23-27; Lu.8:22-25)

35Maain hɨnkewɨ menep kakre wɨtaan, Jisas katɨp mɨt nɨrak kar ik: “Haiu emno emrekir wan emno pɨnak ein.” 36Hɨrak ketpor, te hɨr netikerek wen nau bot nɨnaaiwɨr mɨt yapɨrwe nerp tenhaan. Mɨt nau bot ham netikeri nen. 37Hɨr wen nepno ein, yuwerep kɨniu kan keriuwet wan te tɨpar e kehɨnhɨn kekre bot. 38Jisas kɨwaai kɨnatɨn kekre bot sip kɨrak kewis paan kentar yeno tap mɨrak. Mɨt nɨrak nan nekotɨtek netpɨwek nar ik: “Haai, ti ap han kitetai au a? Haiu wan kɨniu kakwep te haiu mami.” 39Te Jisas kekrit katɨp wan yuwerep kewenek kar ik: “Hɨhe enuk ewaai ehɨt!” Hɨrak katɨp epei au, yuwerep katɨn kike kike, wan hɨhe enuk kɨwaai keit. 40Te Jisas katɨp mɨt nɨrak kar ik: “Yi yenmak te yi yɨnaain a? Yi ap han kiteta wen au a?” 41Hɨr nemtau hɨm mɨrak, hɨr nɨnaain natɨpan main main nar ik: “Mɨtɨk ik hɨrak keimɨn? Hɨrak mɨtɨk kerekek? Hɨrak kertei kewen yuwerep wan hɨhe enuk kɨwaai keit.”

Copyright information for AVT